AN GUODDELISVUODA ULME
AN guoddelisvuoda ulme li værálda aktisasj pládna gåktu hæjosvuodav gádodit, binnedit sieradusájt ulmutjij gaskan ja dálkádakrievddamijt
ganugahttet åvddål jage 2030.
AN GUODDELISVUODA ULME
Vuostasj ulmme: Gádodit juohkka lágásj hæjosvuodavmiehtáj værálda
1.1) Åvddål 2030 galggá divna ekstriema hæjosvuohta gádoduvvat.
1.2) Åvddål 2030, ja nasjåvnålasj definisjåvnåj vuodon, galggi ålmmåj, nissunij ja
mánáj lågo ma hæjosvuodan viessu, unnut unnemusát lahkijn.
1.3) Ásadit nasjåvnålattjat hiebaduvvam sosiála bierggimvuogádagájt ja dåjmajt
gájkajda, aktan unnemus mierre dásijt, ja Åvddål 2030 galggi stuorra oasse hæjos ja rasjes ulmutjijs dajda bessat.
1.4) Åvddål 2030 galggi divna ålmmåjn ja nissunijn, ájnnasit hæjos ja rasjes ulmutjijn, liehket sæmmi riektá ja máhttelisvuoda økonomijjalasj ressursajda ja galggi vuododievnastusájt jåksåt, æjggut ja ráddit, ednama ja ietjá åbmudagá, árbe ja luondoboanndudagáj badjel, ådå teknologijjajda ja rudálasj dievnastusájda bessat, aktan mikroruhtadibmáj.
1.5) Åvddål 2030 galggi hæjos ulmutja ja rasjes ulmutja nanusmahteduvvat, váj ælla desti nav suojedime ja rasje gå ekstriema dálkádakdáhpádusá ja ietjá økonomijjalasj, sosiála ja birás hiehtedilijda ja niedajda boadádalli.
1.a) Sihkarasstet iesjguhtik ressursa mobilisieriduvvi, duola dagu åvddånahttembargo vaj åvddånahttemrijka, ájnnasit da rijka ma li unnemusát åvddånam, oadtju nuoges ja vuordedahtte nævojt tjadádittjat dåjmajt ja politihkav vaj gájklágásj hæjosvuodav gádodi.
1.b) Ásadit buorre politihkalasj birástagájt nasjåvnålasj, regiåvnålasj ja
rijkajgasskasasj dásijn, ma båhti ávkken hæjos ulmutjijda ja ma sjiervveperspektijvav vieledi, vaj máhttá ienebut investierit dåjmajda hæjosvuoda binnedibmáj.
Nuppát ulmme: Gádodit nielgev, biebbmooaggásvuodavbærrájgæhttjat, buorep biebmojt åttjudit, ja guoddelisednambargov åvdedit
2.1) Åvddål 2030 galggá nielgge gádoduvvam ja divna ulmutjijda, ájnnasit hæjos ja rasjes ulmutjijda, aj njuorakmánájda, galggá sihkarasteduvvat oaggás ja varres
biebbmo jagev birra.
2.2) Åvddål 2030 galggá iehpevarres biebbmodille gádoduvvam. Åvddål 2025 galggi rijkajgasskasattjat såbaduvvam ulme jåvsåduvvat ma guosski mánájda vuollel vidá jage, gudi e nagá stuorrot ja li ilá sekkuga, ja huksat jut nuorra næjtsojn, iesselisájn, nissunijn gudi njamádi ja vuoras ulmutjijn la buorre biebbmodille.
2.3) Åvddål 2030 galggá buvtadibme ja sisboahto smáves biebbmobuvtadimijn
gærddoduvvat, ájnnasit nissunij, álggoálmmugij, familljaednambarggij, slidorbånndurij ja guollárij buvtadibme ja sisboahto. Siján galggi duola dagu liehket oaggás ja sæmmilágásj máhttelisvuoda ednamijda, ietjá buvtadimressursajda ja dåjmajda, diedojda, rudálasj dievnastusájda, oasesmárnánij, árvvolassánimijda ja bargojda ednambargo ålggolin.
2.4) Åvddål 2030 galggá sihkarasteduvvat jut li guoddelis vuogádagá
biebbmobuvtadibmáj ja nanos vuogádagá galggi ásaduvvat. Vuogádagájn galggá liehket alep produktivitiehtta ja buvtadibme, ma galggi vájkkudit jut ekovuogádagá bisoduvvi, gievrrodi váj rijbbi dálkádakrievddamij, dálkij, gåjkoj, dulvij ja ietjá niedaj, ja maŋenagi buoredi areálaj ja ednamij kvalitiehtav.
2.5) Åvddål 2020 galggá sájoj, ruddarásij ja slihturij genetihkalasj moattebelakvuohta bisoduvvat, ja nav aj ietjá dakkir luondojuhtusa slájaj, duola dagu nasjåvnålasj, regiåvnålasj ja rijkajgasskasasj virnaj- ja sjaddotjoakkáldagájn; ja da ávke ma tjuovvu genetihkalasj ressursajs ja árbbediedojs ma dajda gulluji, galggi vuohkasit ja dássásattjat juogeduvvat ja gájkajda gávnnut sadjihin rijkajgasskasasj sjiehtadusáj milta.
2.a) Duola dagu buorep rijkajgasskasasj aktisasjbargo baktu investierit ienebut
infrastruktuvrraj smáv bájkijn, dutkamij ja bagádallamdievnastusájda ma gulluji
ednambargguj, teknologijjaåvddånibmáj ja sjaddo- ja slidorgiednabáŋkaj ásadibmáj, dajna ulmijn jut buvtadimfámojt buoredi åvddånahttemrijkaj ednambargon, ájnnasit daj rijkajn ma li gájk unnemusát åvddånam.
2.b) Doha-sjiehtadallamij mandáhta vuodon hiebadit ja hieredit oasástallamgártjedimijt ja oasástallama bådnjåmijt værálda ednambarggomárnánin, duola dagu divna ednambarggobuktagij eksportasubsidieremijt hiejtedit avtabuohta ja navti aj divna
eksportadåjmajt majna l muodugasj vájkkudus.
2.c) Dahkat mærrádusájt sihkarastátjit biebmoj ja duoddebuktagij márnána doajmmi dagu galggi, ja dilev láhtjet váj márnándiedo jåhtelit jåksi, duola dagu biebbmovuorkáj birra, ekstriema bårråmushattijt hieredittjat.
Goalmát ulmme: Sihkarasstet juohkkahasj, vájku manvuoras, galggá liehket varres ja soapptsot
3.1) Åvddål 2030 galggá værálda riegádahtte iednij jábmem binnot váj li vuollel 70 juohkka 100 000 viesso riegádam mánnáj.
3.2) Åvddål 2030 hieredit nav edna njuorak mánáj ja vuollel vidá jage mánáj
jábmemav gå máhttelis. Aktisasj ulmme l unnedit jábmemav divna rijkajn vaj
ienemusát 12 njuorakmáná juohkka 1 000 viesso riegádam mánnáj jábmi, ja
ienemusát 25 juohkka 1 000 mánás gudi li vuollel 5 jage jábmi.
3.3) Åvddål 2030 galggi aids, tuberkolåvsså, malária ja unnán dåbdos trohpalasj
dávdaj epidemiddja ganugahteduvvat. Hepatihtta, dávda ma njåmmu tjátje milta ja ietjá njoammomdávda galggi aj vuostelduvvat.
3.4) Åvddål 2030 galggi máná ma riegádi ilá árrat, ja jábmi skihpudagájs ma e njoamo,
unneduvvat gålmadisåsijn hieredime ja sujto baktu, ja mentála varresvuohta ja
soapptsom galggá åvdeduvvat.
3.5) Hieredi gárevselgajt, duola dagu narkotihkkaanov ja alkohåvlå boastoanov, ja nannit sujtov.
3.6) Åvddål 2030 galggá lahkijn binnedit ulmutjij jábmemav ja vahágahttemijt
jåhtulaksårmijn.
3.7) Åvddål 2030 galggá sihkarasteduvvat jut gájkajn li sadjihin dievnastusá ma gulluji sevsalasj varresvuohtaj ja varresvuohtaj mij lassánibmáj guosská, dánna
miejnniduvvá aj familljaplánim aktan diehtojuohkem ja åhpadibme, ja sihkarasstet lassánimvarresvuohta sajájduvvá nasjåvnålasj stratesjijjajda ja prográmmajda.
3.8) Jåksåt varresvuodadievnastusájda gájkajda, aktan årnigijt ma økonomijjalasj
vájkkudusáj vuosstij várjjali. Gájkajda galggá vuodulasj ja buorre
varresvuodadievnastus gieda åvdån, ja oaggás, dárbulasj ja doajmme dálkkasa ja
vaksijna majna l buorre kvalitiehtta, madi ælla ilá divrrasa.
3.9) Åvddål 2030 galggi jábmema ja skihpudagá várálasj tjemikálihij ja nuoskoduvvam tjátje ja ednama diehti unneduvvat viek ålov.
3.a) Nannit Værálda varresvuodaorganisasjåvnå (WHO) rámmakonvensjåvnå
tjadádimev, mij dubáhkkavahágahttemij hieredibmáj guosská divna rijkajn.
3.b) Doarjjop vaksijnaj ja dálkkasij dutkamijt ja åvddånahttemijt sihke dávdaj vuosstij ma njåmmu ja ma e njoamo, ja ma åvdemusát gávnnuji åvddånahttemrijkajn. Gáhttit dálkkasa ja vaksijna li sadjihin, ælla ilá divrrasa, Doha-tjielggidusá vuodon TRIPSsjiehtadusá ja álmmukvarresvuoda birra. Mij duodas åvddånahttemrijkajn la riektá ållåsit adnet sjiehtadusá mærrádusáj vidnudagá bielijt ma iehpemateriála riektájda gulluji, váj bessi álmmukvarresvuodav gáhttit ja ájnnasit gáhttit váj dálkkasa gávnnuji
gájkajda.
3.c) Varresvuodadievnastusájt viek ålov ienep ruhtadit, ja buoredit barggij åttjudimev, åvddånahttemav ja varresvuodabarggij åhpadimev åvddånahttemrijkajn, ájnnasit dajn rijkajn ma li binnemusát åvddånam ja åvddånahttemsuolojstáhtajn, ja barggat dan vuoksjuj jut bargge bissu dájn rijkajn.
3.d) Nannit divna rijkaj kapasitiehtav árrat diededit, vádáv binnedit ja nasjåvnålasj ja globála varresvuodavádájt giehtadallat, sierraláhkáj åvddånahttemrijkajn.
Nælját ulmme: Sihkarasstet sebradahtte, rievtugis ja buorreoahpov, mij åvdet máhttelisvuodav gájkajda åhpatjit navguhkev gå viessu
4.1) Åvddål 2030 galggá nåvku ja dássásasj vuodoskåvlå ja joarkkaskåvlå oahppo
sihkarasteduvvat divna næjtsojda ja báhtjajda, manna la buorre kvalitiehtta, ja mij vaddá guoskavasj ja almma oahppambåhtusav.
4.2) Åvddål 2030 galggá divna næjtsojda ja báhtjajda sihkarasteduvvat
máhttelisvuohta árra ja buorre åvddånibmáj ja huksuj ja jut åvddåskåvllå l sadjihin, vaj gárvvása li vuodoskåvllåj álgget.
4.3) Åvddål 2030 galggá divna næjtsojda ja báhtjajda sihkarasteduvvat teknihkalasj ja viddnofágalasj oahppo ja alep åhpadus, aj universitiehttaoahppo, mij ij la ilá divras.
4.4) Åvddål 2030 galggá viek ållo ienep nuora ja ållessjattuga gejn la máhtudahka, duola dagu teknihkalasj ja viddnofágalasj máhtudahka, mij la relevánta sihke bargo oadtjomij, almma bargguj ja álgadibmáj.
4.5) Åvddål 2030 galggi sjiervvesieradusá oahpon ja åhpadimen gádoduvvat ja gájkajn galggi liehket sæmmilágásj máhttelisvuoda divna oahppodásijn ja viddnofágalasj oahpon, aj rasjes ulmutjijn dagu doajmmahieredum ulmutjijn, álggoálmmugijn ja mánájn rasjes dilijn.
4.6) Åvddål 2030 galggá sihkarasteduvvat jut divna nuora ja ienemus ållessjattuga, sihke nissuna ja ålmmå, oahppi låhkåt, tjállet ja riekknit.
4.7) Åvddål 2030 galggá sihkarasstet oahppe ja studenta jåksi máhtudagáv mav dárbaj guoddelis åvddånimev åvdedittjat, duola dagu oahpo baktu guoddelis åvddånime ja iellemdábij, almasjriektáj ja dássádusá birra, ja oahpo baktu mij ráfev åvdet, ij rijdov, oahpo baktu mij globála sebrudaksebrulasjvuodav åvdet ja árvon adná kultuvralasj moattebelakvuodav ja gåktu kultuvra guoddelis åvddånibmáj vájkkudi.
4.a) Oahppofálaldagájt ásadit ja ådåstit ma li mánájda hiebaduvvam, ja vieledit
sjiervvesieradusájt ja doajmmahieredum ulmutjijt. Ja ma sihkarassti jasska, ráfálasj, sebradahtte ja dåbmaris oahppobirrasav gájkajda.
4.b) Åvddål 2020 galggi stipenda studentajda åvddånahttemrijkajn globálalattjat
lassánam viek ålov, ájnnasit dajn rijkajn ma li unnemusát åvddånam,
åvddånahttemsuolojstáhtajn ja Afrijka rijkajn, vaj alep åhpadus sadjihin sjaddá, duola dagu viddnofágalasj oahpo ja prográmma diehto- ja guládallamteknologijjan, teknihkan, ingenerrafágajn ja diedalasj oahpojn. Dát alep åhpadus galggá sadjihin liehket sihke ietjá åvddånahttemrijkajda ja rijkajda ma li åvddånam.
4.c) Åvddål 2030 galggá máhtulasj åhpadiddjij låhko lassánit viehka ålov, duola dagu rijkajgasskasasj aktisasjbargujn åhpadiddjeåhpadusá åvddånahttemijn
åvddånahttemrijkajn, ájnnasit dajn rijkajn ma li unnemusát åvddånam ja
åvddånahttemsuolojstáhtajn.
Vidát ulmme: Jåksåt dássádussaj ja nannit næjtsoj janissunij dilev sebrudagán
5.1) Gádodit divna nuppástimev nissunij ja næjtsoj vuosstij væráldin.
5.2) Gádodit divna vahágahttemav næjtsoj ja nissunij vuosstij, sihke dav mij la
almulasjvuodan ja dav mij la sijdajn; dánna miejnniduvvam aj ulmutjij vuobddem,
sevsalasj vahágahttem ja ietjá ávkástallama.
5.3) Gádodi divna vahák dábijt, dagu mánáj válda, árra válldumav ja bákkulasj
válldumav, ja tjuohpadimev mij vuollevájmujt bæjsstá.
5.4 ) Almulasj dievnastusáj, infrastruktuvra ja sosiálapolitihka baktu dåhkkidit ja árvon adnet bálkádis hukso- ja sijddabargojt. Åvdedit jæbddásasj åvdåsvásstádusáv sijddadåjman ja familja åvdås, gåktu buoremusát hiehpá aktugasj rijkkaj.
5.5) Sihkarasstet nissunijn la åbbålasj ja almma máhttelisvuohta sæbrrat ja dássásasj máhttelisvuohta bessat jådedimdåjmajda divna dásijn gånnå mærrádusá dagáduvvi politihkalasj, økonomijjalasj ja almulasj dilijn.
5.6) Sihkarasstep buorre sevsalasj ja lassánimvarresvuodav ja lassánimriektá li
sadjihin gájkajda, rijkajgasskasasj konferánsa doajmmaprográmma álmmugij
åvddånime vuodon, ja Beijinga doajmmapládna ja aktugasj bærrájgæhttjokonferánsaj mierredimdokumentaj vuodon.
5.a) Jåhtuj biedjat ådåstusájt ma nissunijda vaddi sæmmi riektájt økonomijjalasj
ressursajda ja máhttelisvuodav åttjudittjat, æjggutjit ja mierredittjat ednamij ja ietjá åbmudagá badjel, ja åttjudit rudálasj dievnastusáj, árbev ja luondoboanndudagájt, nasjåvnålasj lágaj milta.
5.b) Nannit hiebaduvvam teknologijja anov, sierraláhkáj diedalasj ja
guládallamteknologijjav, nannima diehti nissunij dilev sebrudagán.
5.c) Buorre politihkav mierredit ja nannit ja mierredit tjadádit lágaj åvdedime diehti dássádusáv ja næjtsoj ja nissunij dilev nannit juohkka dásen sebrudagán.
Gudát ulmme: Sihkarasstet guoddelis tjáhtjeháldadimev, jajut tjáhtje ja vuogas saniteradile li sadjihin gájkajda
6.1) Åvddål 2030 galggá gájkajn liehket tjáhtje sadjihin mav la jasska juhkat, ja ij la ilá divras.
6.2) Åvddål 2030 galggá huvsaduvvat jut li nuoges ja dássásasj sanitera-, hygiedna- ja hivsikvejulasjvuoda gájkajda, ájnnasit hiebaduvvam næjtsoj, nissunij ja rasjes ulmutjij dárbojda.
6.3) Åvddål 2030 galggá huvsaduvvat buorep tjáhtjekvalitiehtta dan baktu jut
nuoskodimev binnet, hæjttá rutsijt bálkestimes, várálasj kemikálajt ja ábnnasij
luojttemav luonnduj ráddjit, lahkijn binnedit prosentav luojttatjátjes mij ij la
rájnniduvvam, ja ådåsis ávkástallat ienep ábnnasijt væráldav miehtáj.
6.4) Åvddål 2030 galggá tjáhtje aneduvvat biektelappot divna suorgijn, ja rájnna tjátje guoddelis adno ja dasi bessam galggi unnedit tjáhtjevánev ja vaj e sæmmi ålos váseda tjáhtjevánesvuodav.
6.5) Åvddål 2030 galggi tjáhtjeressursa avtastahteduvvam háldaduvvat divna dásijn, duola dagu aktisasjbargo baktu rijkarájáj rastá gåggu dat hiehpá.
6.6) Åvddål 2020 galggi tjáhtjeøkosystiema suodjaluvvat ja ådåsit doajmmagoahtet, dasi gulluji váre, vuovde, jiekke, jågå, bákteslája tjátjijn ja jávre.
6.a) Åvddål 2030 vijdedit rijkajgasskasasj aktisasjbargov ja dårjav åvddånahttemrijkaj kapasitiehta tsieggimij dåjmajn ja prográmmajn ma gulluji tjáhtje- ja saniteradilláj, duola dagu doarjjot teknologijjav mij tjátjev tjoahkki, ierit sáltev tjátjes, mij dåbmaris vuogij háldat tjáhtjeressursajt ja mij tjoahkki, rájnni ja ådåsis adná luojttatjátjev.
6.b) Doarjjot ja nannit bájkálasj sebrudagáj vájkkudimev buoredime diehti tjáhtje- ja saniteradilij háldadimev.
Giehttjit ulmme: Sihkarasstet gájkajda luohtedahtte,guoddelis ja ådåájggásasj enersjijjav, dågålasj haddáj
7.1) Åvddål 2030 galggá sihkarasteduvvat jut gájkajn li luohtedahtte ja ådåájggásasj enersjijjadievnastusá sadjihin, ma ælla ilá divrrasa.
7.2) Åvddål 2030 galggá ådåsmahtte enersjijja liehket viehka stuorep oasse værálda åbbålasj enersjijjaanos.
7.3) Åvddål 2030 galggá værálda enersjijjadåbmarisvuoda buoreduvvat guovte gierde jåhtelappot.
7.a) Åvddål 2030 galggá rijkajgasskasasj aktisasjbarggo nanniduvvat vaj sjaddá álkkep gávnnat dutkamav ja teknologijjav rájnna enersjijja hárráj aktan ådåsmahtte enersjijja, dåbmaris enersjijja ja rájnnasap ja åvdeduvvam teknologijja fossijla boalldemusá hárráj. Investierima enersjijjainfrastruktuvrraj ja rájnna enersjijja teknologijjaj galggi aj åvdeduvvat.
7.b) Åvddål 2030 galggá infrastruktuvrra dagáduvvat ja teknologijja ådåstuhteduvvat vaj máhttá fállat ådåájggásasj ja guoddelis enersjijjadievnastusájt gájkajda åvddånahttemrijkajn, ájnnasit dajn rijkajn ma li binnemusát åvddånam, åvddånahttemsuolojstáhtajn ja åvddånahttemrijkajn majna ij la merragádde, iesjgeŋga rijkaj doarjjaprográmmaj vuodon.
Gávtsát ulmme: Åvdedit stuoves, sebradahtte ja guoddelisøkonomijjalasj sjattov, nuoges barggosajijt ja almma bargovgájkajda
8.1) Bisodit økonomijjalasj lassánimev juohkka ulmutjij mij vásstet aktugasj rijka
dilláj, ja ájnnasit bruttonasjonálabuktaga (GDP) lassánimev man lassánibme l
unnemusát gietjav prosenta jahkáj dajn rijkajn ma li binnemusát åvddånam.
8.2) Lasedit økonomijjalasj produktivitiehtav diversifisierima, teknologijjalasj
åvddånime ja innovasjåvnå baktu, manna duola dagu dættot mávsánis ja
barggointensijva suorgijt.
8.3) Politihkav åvdedit mij doarjju produktijva dåjmav, vuogas barggosajij ásadimev, álgadimev, sjuggelisvuodav ja innovasjåvnåv, ja doarjju ienep smáv ja
gasskastuorrásasj vidnudagá ásaduvvi ja formalisieriduvvi, duola dagu dan baktu gå ruhtadimdievnastusá li sadjihin.
8.4) Åvddål 2030 galggá globála ressursaj ávkástallam ájn buoreduvvat sihke ano ja buvtadime aktijvuodan. Økonomijjalasj lassánime tjanástime birásbiejsstemij galggi boarkkiduvvat lågevjage doajmmaplána vuodon mij guoddelis anov ja buvtadimev giehtadallá, ja åvddånam rijka manni åvdemusán.
8.5) Åvddål 2030 galggi gávnnut nuoges åbbålasj, produktijva ja vuogas barggosaje divna nissunijda ja ålmmåjda, nuorajda ja doajmmahieredum ulmutjijda, ja sæmmi bálkáv galggá sæmmi bargo åvdås oadtjot.
8.6) Åvddål 2020 galggá nuoraj låhko ma ælla bargon jalik oahpon, binnot viek ålov.
8.7) Ruvámus láhkáj jåhtuj biedjat dåbmaris dåjmajt váj hiejtet nággobargov,
ådåájggásasj oarjjevuodav ja ulmutjij vuobddemav ja sihkarasstet mánájbargadime værámus háme gieldeduvvi ja låhpaduvvi, aj mánnádoarroålmmåj åttjudibme ja bargadibme, ja åvddål 2025 galggá gájklágásj mánájbargadibme låhpaduvvat.
8.8) Suodjali barggij riektájt ja åvdedit jasska ja sihkaris barggobirrasav divna
barggijda, aj barggoådåboahttijda ja sierralágásj nissunådåboahttijda, ja barggijda iehpesihkaris barggodilijn.
8.9) Åvddål 2030 hábbmit ja jåhtuj biedjat politihkav mij guoddelis turisstaæládusáv åvdet mij barggosajijt åttjut ja åvdet bájkálasj kultuvrav ja buktagijt.
8.10) Nannit nasjåvnålasj finánssaásadusáj fámojt arvusmahtátjit ja vijdedittjat váj gájka bessi báŋŋkafálaldagájt ja dáhkádusårnigijt ja rudálasj dievnastusájt adnet.
8.a) Lasedit «Aid for Trade» dårjav vidnudagáj åvddånahttemij åvddånahttemrijkajn, ájnnasit dajda rijkajda ma li unnemusát åvddånam, duola dagu fágalasj viehkev buorep avtastahteduvvam rámmaj baktu vaddet.
8.b) Åvddål 2020 galggá globála stratesjijja hábbmiduvvat ja jåhtuj biejaduvvat
nuorajda bargojt åttjudittjat, ja rijkajgasskasasj barggoorganisasjåvnå (ILO) «Global Jobs Pact» galggá álgaduvvat.
Avtsát ulmme: Sebradahtte ja guoddelis industrialisierim jainnovasjåvnnå
9.1) Åvddånahttet luohtedahtte, guoddelis ja nanos infrastruktuvrav manna l buorre kvalitiehtta, aktan regiåvnålasj ja rájijrasstijiddje infrastruktuvra,økonomijjalasj åvddånime ja soapptsoma diehti. Ij val galga ilá ilá divras ja galggá gájkajda sadjihin.
9.2) Åvdedit sebradahtte ja guoddelis industrialisierimav ja æládusåvddånahttemav. Åvddål 2030 galggi industrijjan liehket viehka ållo ienep barggosaje ja alep bruttonasjonálabuvta iesjguhtik rijkaj dile hárráj, ja unnemusát åvddånam rijkajn galggá dát gærddoduvvat.
9.3) Smávep industrijjavidnudagájda ja ietjá vidnudagájda galggi rudálasj dievnastusá liehket sadjihin, daj gaskan álbep kredihtta, sierraláhkáj åvddånahttemrijkajda, ja galggá nannit vidnudagáj dilev ja tjadnat dajt árvvoriggasijda ja márnánijda.
9.4) Åvddål 2030 galggá infrastruktuvrra ådåstuhteduvvat ja æládusá galggi sjaddat guoddelabbon. Ressursa galggi biektelappot aneduvvat ja rájnna ja birássiesste teknologijja ja industrijjaprosessa galggi ienebut adnuj váldeduvvat, iesjguhtik rijkaj fámoj ja kapasitiehta milta.
9.5) Åvddål 2030 galggá diedalasj dutkam nanniduvvat ja divna rijkaj æládussuorge teknologijjalasj fámo ja kapasitiehtta galggá ådåstuvvat, sierraláhkáj åvddånahttemrijkajn. Jåvsåtjit dáv galggá innovasjåvnnå måvtåstuhteduvvat ja dutkam- ja åvddånahttemdåjmajn galggi juohkka millijåvnå viesajdiddjáj liehket ienep virge, ja almulasj ja priváhta dutkamij ja åvddånahttemij galggá juolloduvvat viehka ållo ienep ruhta.
9.a) Dilev láhtjet guoddelis infrastruktuvra åvddånahttemij åvddånahttemrijkajn, navti váj laset rudálasj, teknologijjalasj ja fágalasj dårjav Afrijka rijkajda, unnemusát åvddånam rijkajda, rijkajda merragátte dagi ja åvddånahttemsuolojstáhtajda.
9.b) Doarjjot åvddånahttemrijkaj nasjåvnålasj teknologijja, dutkama ja innovasjåvnå åvddånahttemav, duola dagu politihkalattjat mierredit moattebelakvuodav åvdedit æládusájn ja duoddeárvojt lasedit oasesgálvojda.
9.c) Dahkat diehto- ja guládallamteknologijjav ienep jåvsådahtten, ja Åvddål 2020 barggat dan åvddåj jut binnemusát åvddånam rijkajn li vuogas
internæhttavejulasjvuoda gájkajda.
Lågåt ulmme: Unnedit sieradusájt rijkaj sinna ja rijkaj gaskan
10.1) Åvddål 2030 galggá stuoves 40 % ienep bálkká jåvsåduvvat álmmuga
hæjomusájda, ja lassánibme galggá liehket jåhtelabbo gå nasjåvnålasj gasskamierre.
10.2) Åvddål 2030 galggá gájkaj persåvnålasj iesjmierredibme sihkarasteduvvat ja gájkaj sosiála, økonomijjalasj ja politihkalasj sebrudahttem åvdeduvvat, berustik álldaris, sjierves, doajmmamfámojs, tjerdalasjvuodas, nasjonalitiehtas, åskos, økonomijjalasj diles jali ietjá diles.
10.3) Sihkarasstet sæmmilágásj máhttelisvuodajt ja unnedit sieradusájt iellemdilijn, duola dagu dan baktu jut gádot badjelgæhttje lágajt, politihkajt ja dábijt, ja åvdet lágajt, politihkav ja dåjmajt maj ulmme l dáv mihttomierev jåksåt.
10.4) Politihkav mierredit mij maŋenagi unnet sieradusájt, sierraláhkáj dasi mij gullu værojda, divudijda, bálkájda ja sosiála huksuj.
10.5) Buoredit globála finánssamárnánav ja finánssaásadusáj regulierimav ja
bærrájgæhtjov, ja tjavggit njuolgadusáj tjuovvomav.
10.6) Sihkarasstet åvddånahttemrijkaj åvdåstimev ja vájkkudimev globála
ruhtadimásadusáj mierredimprosessajn, vaj ásadusá buorebut doajmmi ja li
luohtedahtte, válldi åvdåsvásstádusáv ja dåhkkiduvvi.
10.7) Gáhttit váj migrasjåvnnå ja mobilitiehtta doajmmá ásaduvvam, jasska ja
vásstediddje láhkáj ja njuolgadusáj milta, duola dagu buoragit háldaduvvam ja
plániduvvam migrasjåvnnåpolitihka baktu.
10.a) Tjadádit prinsihpav jut åvddånahttemrijkaj hárráj galggi liehket sierra ja
differensieriduvvam dåjma, dagu li sjiehtadam Værálda Oasesorganisasjåvnåjn
(WTO).
10.b) Måvtåstuhttet almulasj åvddånahttemviehkedibmáj ja kapitállajåhtuj, duola dagu njuolgga investierimij baktu ålggorijkajn, dajn stáhtajn gånnå l stuoremus dárbbo, ájnnasit unnemusát åvddånam rijkajn, Afrijka rijkajn,
åvddånahttemsuolojstáhtajn ja åvddånahttemrijkajn majna ij la merragádde, rijkaj ietjasa plánaj ja prográmmaj milta.
10.c) Åvddål 2030 unnedit ruhtasirddemdivudij vuollel gålmå prosænntaj gå
ådåboahtte sáddiji rudájt sijdarijkkaj, ja årniga majna divuda li badjel vihtta prosenta galggi låhpaduvvat.
11. ulmme: Stáda ja bájke galggi liehket sebradahtte, jasska,nannusa ja guoddelisá
11.1) Åvddål 2030 galggi buorre ja jasska årudagá ja vuododievnastusá ma ælla ilá divrrasa liehket sadjihin gájkajda, ja slummaguovloj dille galggá buoreduvvat.
11.2) Åvddål 2030 galggi dårvulasj ja guoddelis jåhtulakvuogádagá liehket sadjihin gájkajda, e ga galga ilá divrrasa, ja buoredit oaggásvuodav gæjnnojåhtulagán, ájnnasit kollektijvvasáhto baktu, ja ájnnasit galggi rasjes ulmutjij dárbo huvsaduvvat, dagu nissunij, mánáj, doajmmahieredum ulmutjij ja vuorrasij dárbo.
11.3) Åvddål 2030 galggá sebradahtte ja guoddelis urbanisierim buoreduvvat, mij máhttelissan dahká jåvsåtjit oassálasste, avtastahteduvvam ja guoddelis sebrudakplánimav ja háldadimev ja mij vaddá guojmmemierredimvejulasjvuodajt divna rijkajn.
11.4) Nannit værálda kultuvrra- ja luondoárbe gáhttimav ja suodjalimev.
11.5) Åvddål 2030 galggi daj lågo gudi niedaj diehti fælli ja niedaj sjaddi binnot, dási gullu aj tjáhtjenieda. Økonomijjalasj vahága værálda aktisasj bruttonasjonálabuktagis (GDP) niedaj diehti galggi unneduvvat, ájnnasit galggi hæjos ja rasjes ulmutja suodjaluvvat.
11.6) Åvddål 2030 galggi stádaj ja bájkij negatijva vájkkudusá birrasij binnot (juohkka ulmutjij mihttidum), ájnnasit ájmmokvalitiehta ja almulasj ja priváhta
ruhtsegiehtadallama baktu.
11.7) Åvddål 2030 galggá huvsaduvvat jut gájkajda, sierraláhkáj nissunijda, mánájda ja vuorrasijda ja doajmmahieredum ulmutjijda, li jasska ja sebradahtte ruodná birrasa ja almulasj saje sadjihin.
11.a) Doarjjot positijva økonomijjalasj, sosiála ja birás aktijvuodaj stádaåsij,
lahkaguovloj ja rabddabájkij gaskan nasjåvnålasj ja regiåvnålasj plánaj nannima
baktu.
11.b) Åvddål 2030 galggi viehka ållo ienep stáda ja bájke mierredit avtastahtedum politihkav ja tjadádit plánajt majna ulmme l sebradahttet, buoredit ressursaanov, unnedit dálkádakrievddamijt ja hiebadi dálkádakrievddamijt, niedajt vuosteldit ja giehtadallat, ja dasi duodden åvddånahttet ja álgadit åbbålasj vádáháldadimev niedaj aktijvuodan, Sendai hiehtegáhttima rámmavuogádagá milta 2015-2030 jagijda.
11.c) Duola dagu økonomijjalattjat ja fágalattjat viehkedit unnemusát åvddånam
rijkajt dahkat guoddelis ja nanos tsiekkadusájt bájkálasj ábnnasij.
12. ulmme: Sihkarasstet guoddelis adno- jabuvtadimvidjurijt
12.1) Tjadádit lågevjage doajmmaplánav guoddelis ano ja buvtadime hárráj, navti jut divna rijka galggi sæbrrat, valla åvddånam rijka galggi åvdemusán liehket, sæmmi bále galggi åvddånahttemrijkaj åvddånahttemdásse ja máhttelisvuoda vieleduvvat.
12.2) Åvddål 2030 galggá jåvsåduvvat luondoressursaj guoddelis háldadibme ja
dåbmaris adno.
12.3) Åvddål 2030 galggi biebbmobátsidisá lågådum juohkka ulmutjij væráldin, sihke detálljaoassásin ja addnij gaskan unnot lahkijn. Buvtadimen ja suvddemin galggi dåssjåj mannama unneduvvut, aktan vuorkudime miesskam.
12.4) Åvddål 2030, rijkajgasskasasj rámmavuogádagáj vuodon, galggá kemikálihij ja divna bátsidisáj ienep birássiesste háldadibme jåvsåduvvat juohkka dásen. Kemikála ja bátsidisá ma manni ájmmuj, tjáhtjáj ja ednamij galggi unneduvvat viehka ålov vaj binnet vájkkudusájt álmmukvarresvuohtaj ja birrasij.
12.5) Åvddål 2030 galggá bátsidisáj mierre unneduvvat hieredime, unnedime ja
materiálaj ådåsis ávkástallama baktu.
12.6) Måvtåstuhttet vidnudagájt, ájnnasit stuorra ja multinasjonála vidnudagájt, adnuj váldátjit guoddelis barggamvuogijt ja avtastahttet diehtojuohkemav ietjasa guoddelisvuoda birra diededimrutijnajda.
12.7) Guoddelis årnigijt åvdedit almulasj oasstemij hárráj, iesjguhtik rijka politihka ja vuorodimij milta.
12.8) Åvddål 2030 galggá sihkarasteduvvat divna ulmutja væráldin diehti guoddelis åvddånime birra ja juohkkahasj galggá liehket diedulasj ja viessot navti ahte i luondov vahágahte.
12.a) Doarjjop åvddånahttemrijkajt nannit ietjasa diedalasj ja teknihkalasj
kapasitiehtav vaj máhtti guoddelappo adnet ja buvtadit.
12.b) Vuogijt åvdedit ja ásadit gåktu mihttip vájkkudusáv guoddelis mannoæládusás mij barggosajijt ásat ja åvdet bájkálasj kultuvrav ja buktagijt.
12.c) Unnedit subsidierimårnigijt fossijla boalldemij ma e dåjma, navti jut låhpat
márnána bådnjåmijt ma ilá ållo adnuj måvtåstuhtti, nasjåvnålasj dile vuodon, duola dagu navti jut rievddat værojt ja divudijt ja låhpat vahák subsidihijt, vaj
birásvájkkudusá bigoduvvi. Sæmmi bále galggá huksat åvddånahttemrijkaj
sierralágásj dárbojt ja dilijt, ja negatijva vájkkudusájt åvddånahttemij ráddjit nav ålov gå máhttelis, ja navti váj hæjos ulmutja ja guoskavasj smáv sebrudagá suodjaluvvi.
13. ulmme: Dakkavide vuosteldahttját dálkádakrievddamijtja daj vájkkudusájt*
13.1) Nannit divna rijkaj fámojt vuosteldit dálkádakrievddamijt ja hiebadit ietjasa birásvárajda ja luondoniedajda.
13.2) Mierredit dåjmajt dálkádakrievddamij vuosstij nasjåvnålasj dáse politihkkaj, stratesjijjajda ja plánajda.
13.3) Nannit aktugasj ulmutjij ja ásadusáj fámojt binnedit dálkádakgássaj luojttemav, unnedit dálkádakrievddamijt ja hiebadit ietjasa dajda vájkkudusájda, nannit sijá fámojt árrat diededit, ja aj oahpov ja diedulasjvuodav dáj birra nannit.
13.a) Tjadádit AN rámmakonvensjåvnåv dálkádakrievddamij birra masi åvddånam rijka li ietjasa tjadnam, jåksåt mihttomierev Åvddål 2020 aktan ja jahkásattjat tjoagget 100 millijárda dållåra divna gáldojs, vaj máhttá åvddånahttemrijkajt viehkedit jåhtuj biedjat ja rahpasit tjadádittjat ulmmelasj dálkádakdåjmajt, ja nav jåhtelit gå máhttelis doarjjot Ruodná dálkádakfåndav (The Green Climate Fund) rudáj, vaj dat boahtá jåhtuj.
13.b) Mekanismajt åvdedit ma nanniji dåbmaris plánimav ja háldadimev dálkádagáj hárráj dajn unnemusát åvddånam rijkajn ja smávep suolojstáhtajn, ja ma duola dagu vuorodi nissunijt ja nuorajt, ja bájkálasj ja margijnalasj sebrudagájt.
*Dan dåbdåstusá vuodon jut AN rámmakonvensjåvnnå dálkádakrievddamij hárráj la ájnnasamos rijkajgasskasasj forum sjiehtadalátjit globála dåjmajt dálkádakrievddamij vuosstij.
14. ulmme: Mera ressursajt suodjalit ja ávkástallatguoddelis åvddåniddje láhkáj
14.1) Åvddål 2025 hieredit ja viehka ålov unnedit juohkka lágásj merranuoskodimev, ájnnasit dav mij gáttes boahtá, aktan marijna bátsidisájt ja biebbmosáltij luojttemav.
14.2) Åvddål 2020 galggi ekovuogádagá meran ja merragáddaguovlojn háldaduvvat ja suodjaluvvat guoddelit vahák vájkkudusáj vuosstij, duola dagu ekovuogádagáj nannima baktu ja dåjmaj baktu ma merajt ælládahtti ja dahki merajt vas varrásin ja produktijvvan.
14.3) Buoremus láhkáj hieredit merav suvrromis ja sihkarasstet mera suvrroma
vájkudusá giehtadaláduvvi, duola dagu buorep diedalasj aktisasjbargo baktu divna dásijn.
14.4) Åvddål 2020 galggi biektelis dåjma ásaduvvat, hiebadittjat guolleressursaj anov, låhpadit ilá ållo guollimav sæmmi náles, loabedis guollimav, guollimav mij ij
diededuvá jalik stivrriduvá, ja vahák guollimvuogijt. Háldadimplána majna l diedalasj vuodo galggi jåhtuj biejaduvvat vaj guollelågo nav jåhtelit gå vejulasj máhttsi unnemusát dan dássáj mij vaddá nav alla buvtadimev gå máhttelis nálij biologijjalasj iesjvuodaj hárráj.
14.5) Åvddål 2020 várjjalit binnemusát 10 prosenta merragádde- ja merraguovlojs, nasjåvnålasj riektá ja álmmukriektá milta, ja buoremus diedalasj máhto milta mij gávnnu.
14.6) Åvddål 2020 gielldet guollimsubsidihijt ma lijggekapasitiehttaj ja ilá edna
guollimij vájkkudi. Låhpadit subsidihijt ma loabedis guollimij vájkkudi mij ij
diededuvá jalik hiebaduvá, ja dasi duodden hieredit ådå dakkir subsidihijt
ásaduvvamis. Sæmmi båttå galggá dåhkkidit åvddånahttemrijkaj hárráj galggi liehket ulmmelasj ja dåbmaris sierra ja differensjieriduvvam dåjma. Åvddånahttemrijka galggi aj fáron Værálda oasesorganisasjåvnå (WTO) guollimsubsidihij sjiehtadallamijda. (1)
14.7) 2030 rádjáj sihkarasstet økonomijjalasj ávke merraressursaj guoddelis ano
diehti, duola dagu guollima, akvakultuvra ja turissmaæládusá guoddelis háldadime baktu, båhti ienebut ávkken åvddånahttemsuolojstáhtajda ja daj unnemusát åvddånam rijkajda.
14.a) Diedalasj máhtov nannit, dutkamkapasitiehtav tsieggit ja marijnateknologijjav juogadit – sæmmi bále vieledit stáhtajgasskasasj oseánográfalasj kommisjåvnå (Intergovernmental Oceanographic Commission) ævtojt ja njuolgadusájt marijnnateknologijja juogadime gáktuj. Ulmme dájna l mera dilev buoredit ja lasedit nállevaljesvuoda buorre vájkudusájt åvddånahttemrijkaj åvddånibmáj, sierraláhkáj smávep åvddånahttemsuolojstáhtajn ja dajn unnemusát åvddånam rijkajn.
14.b) Dahkat marijna ressursajt ja márnánijda jåvsådahtten smáv skálá guollárijda gejn ælla heva stuorra vantsa.
14.c) Vil buorebut bisodit ja guoddelappot ávkástallat mera ja merraressursajt navti jut tjadát álmmukriektá mærrádusájt nav dagu li mierreduvvam AN
merrariektákonvensjåvnån, mij la mera ja merraressursaj suodjalime ja guoddelis ano riektávuodon, dagu aj åvddån boahtá 158. tjuokkan AN diedádusán “The Future We Want”.
(1) Madi dálásj sjiehtadusá Værálda oasesorganisasjåvnån (WTO), Doha-sjiehtadallama ja tjielggidus Hongkong ministartjåhkanimes vieleduvvi.
15. ulmme: Suodjalit, ja máhttsat ekovuogádagájt ja dajguoddelis anov åvdedit, guoddelis vuovddeháldadimevsihkarasstet, ednamijt hieredit gåjkkåmis,ednambiejsstemav ganugahttet ja jårggålit nállevaljesvuodabinnomav
15.1) Åvddål 2020 galggi varástjátje ekovuogádagá ja ávke dajs bisoduvvat,
ælládahteduvvat ja aneduvvat guoddelit, sihke gátten ja ednamijn, sierraláhkáj
vuovdijn, jiekkijn, várijn ja gåjkke guovlojn, rijkajgasskasasj sjiehtadusáj milta.
15.2) Åvddål 2020 åvdedit guoddelis háldadimev gájklágásj vuovdijs, ganugahttet buolljot tjuollamav, biejsteduvvam vuovdijt ælládahttet ja sáddjit viek ållo ienep vuovdijt globála dásen.
15.3) Åvddål 2030 ganugahttet sjaddoednamijt gåjkkåmis, biejsteduvvam ednama ja gårnneednama galggi ælládahteduvvat, aj guovlo majt gåjkudagá ja dulve li bæjsstám, ja barggat dan guovlluj jut værálda ednama e desti biejsteduvá.
15.4) Åvddål 2030 galggi várreguovloj ekovuogádagá suodjaluvvat, aktan guovlo
biologijjalasj valjesvuodav, vaj da sjaddi nannusappo ja máhtti guoddelis
åvddånibmáj vájkkudit.
15.5) Dakkavide jåhtuj biedjat dåjmajt ma unnedi iellembirrasij biejsstemav,
ganugahtti biologijjalasj valjesvuoda binnomav ja Åvddål 2020 suodjalit ájteduvvam nálijt ja hieredit dajt gáhtomis.
15.6) Vuohkasit ja rievtugit juogadit ávkijt ma giednaressursaj adnuj gulluji, ja åvdedit ulmmelasj bessamav dakkár ressursajda rijkajgasskasasj sjiehtadusáj milta.
15.7) Jåhtuj biedjat dåjmajt ma dakkavide ganugahtti suodjaluvvam sjattoj ja juhtusij loabedis bivddemav ja oasástallamav, ja giehtadallat juhtusij loabedis buktagij vuobddemav ja oasstemav.
15.8) Åvddål 2020 jåhtuj biedjat dåjmajt hieredittjat amás nálij gæjvvanimev gåsi e gullu ja ráddjit amás nálij vájkkudimev ekovuogádagájda gáttijn ja tjátjijn. Nágin vuoroduvvam amás nálijt galggá aj kontrollierit jali gádodit.
15.9) Åvddål 2020 galggi árvo ekovuogádagáj ja biologijjalasj valjesvuoda hárráj
váldeduvvat fárruj nasjåvnålasj ja bájkálasj pládnaprosessajda, stratesjijjajda maj
ulmme l hæjosvuodav vuosteldit, ja ruhtalågojda.
15.a) Åttjudit viehka ienep rudálasj ressursajt ja jåksåt stuorra lassánimev divna
gáldojs, vaj biologijjalasj valjesvuodajt ja ekovuogádagájt guoddelit adná.
15.b) Åttjudit viehka ienep rudájt ja jåksåt stuorra lassánimev divna gáldojs guoddelis vuovddeháldadime ruhtadibmáj, ja bærrájgæhttjat jut gávnnuji rudá dákkir háldadime åvddånahttemij åvddånahttemrijkajn, duola dagu vuovdij bisodibmáj ja ådåsit sáddjimij.
15.c) Lasedi globála dårjav dåjmajda ma vuosteldi suodjaluvvam nálij loabedis bivdov ja oasástallamav, duola dagu bájkálasj sebrudagáj fámoj nannima baktu vaj máhtti dajt máhttelisvuodajt adnet ma gávnnuji guoddelis bierggimvuogev bisodittjat.
16. ulmme: Åvdedit ráfálasj ja sebradahtte sebrudagájt masihkarassti guoddelis åvddånimev ja huksi riektásuodjalusávgájkajda ja tsieggiji doajmme, vásstediddje ja sebradahtteásadusájt juohkka dásen
16.1) Viek ålov unnedit gájklágásj vahágahttemijt ja jábmemav vahágahttema diehti væráldav miehtáj.
16.2) Ganugahttet mánáj illastimev, gållådimev, vuobddemav ja gájklágásj
vahágahttemav ja bijnedimev.
16.3) Riektástáhtav åvdedit nasjåvnålasj ja rijkajgasskasasj dásen, ja sihkarasstet
gájkajda dássádusáv lága åvdån, riektáoaggásvuodav ja riektásuodjalusáv.
16.4) Åvddål 2030 viek ålov unnedit loabedis finánssa- ja værjjojåhtulagáv, ja álkedit suolagálvoj ájttsamav ja máhttsamav ja vuosteldit gájklágásj organisieriduvvam kriminalitiehtav.
16.5) Viek ålov unnedit gájklágásj korrupsjåvnåv ja duolggomav.
16.6) Åvddånahttet dåbmaris, vásstediddje ja rabás ásadusájt juohkka dásen.
16.7) Sihkarasstet gulldaliddje, sebradahtte, oassálasste ja åvdåstiddje
mierredimprosessajt juohkka dásen.
16.8) Vijdedit ja nannit åvddånahttemrijkaj oassálasstemav globála
stivrrimásadusájda.
16.9) Åvddål 2030 galggá gájkajda sihkarasteduvvat juridihkalasj identitiehtta, duola dagu galggá riegádibme registrieriduvvat.
16.10 Sihkarasstet diedo li sadjihin gájkajda ja jut vuodulasj friddjavuohta
suodjaluvvá, nasjåvnålasj lágaj ja rijkajgasskasasj sjiehtadusáj milta.
16.a) Nannit guoskavasj nasjåvnålasj ásadusájt, duola dagu rijkajgasskasasj
aktisasjbargo baktu, kapasitiehta tsieggima diehti juohkka dásen, sierraláhkáj
åvddånahttemrijkajn, vaj nahki vahágahttemav hieredit ja vuosteldit terrorismav ja kriminalitiehtav.
16.b) Iehpenuppástime lágajt ja politihkav åvdedit guoddelis åvddånibmáj.
17. ulmme: Nannit tjadádimnævojt ja ådåstuhttet globálaguojmmevuodajt guoddelis åvddånime gáktuj
Ruhtadibme
17.1) Nasjåvnålasj ressursajt nannit ja mobilisierit, duola dagu rijkajgasskasasj dårja baktu åvddånahttemrijkajda, dajna ulmmen jut buoret rijkaj fámoj gájbbedit værojt ja ietjá divudijt.
17.2) Gåtsedit åvddånam rijka ållåsit tjadádi ietjasa almulasj
ruhtaviehkkevælggogisvuodajt (ODA) åvddånahttemrijkaj vuoksjuj, duola dagu li moadda rijka loabedam vaddet 0,7 % ODA/BNI (BNI=bruttonasjonálaboados)
ruhtaviehkken åvddånahttemrijkajda ja 0,15-0,20 % ODA/BNI unnemusát åvddånam rijkajda. ODA vadde aloduvvi vattátjit unnemusát 0,20 % ODA/BNI ruhtaviehkken unnemusát åvddånam rijkajda.
17.3) Åttjudit ienep ruhtadime gáldojt åvddånahttemrijkajda.
17.4) Viehkedit åvddånahttemrijkajt jåvsådittjat guhkepájggásasj ja guoddelis
vielggeævtojt aktiduvvam politihka baktu man ulmme l viehkedit vielgij máksemij, vielgev luojttet jali vielggestruktuvrav ietjájduhttet, ja háldadit hæjomus ja ienemusát vielgeduvvam rijkaj ålggorijkavielgev váj unnet hiedev mij la vielgev tjuovvum.
17.5) Dåjmajt mierredit ja tjadádit ma åvdedi dajt unnemus åvddånam rijkaj
investierimijt.
Teknologijja
17.6) Nuortta-oarjje-aktisasjbargov nannit, oarjje-oarjje-aktisasjbargov ja triangulára aktisasjbargov regiåvnå ja rijkajgasskasasj dásen diehtaga, teknologijja ja innovasjåvnå hárráj, ja buoredit máhttojuogadimev vælggogissan dahkke såbaduvvam ævtoj milta, duola dagu buorebut aktidit årnigijt ma juo gávnnuji, ájnnasit AN-dásen, ja teknologijjavejulasjvuodaj juogadime baktu globála mekanisma milta.
17.7) Åvdedit birássiesste teknologijja åvddånahttemav, juogadimev ja gaskostimev åvddånahttemrijkajda buorre ævtojda, duola dagu viehkediddje ævtoj ja ietjá dakkár ævtoj milta ma li buorebu gå majt ietjá rijka oadtju, bielij gasskasasj sjiehtadusáj milta.
17.8) Álgadit teknologijjabáŋkav ja kapasitiehttatsieggimdåjmav diehtaga, teknologijja ja innovasjåvnå hárráj daj unnemusát åvddånam rijkajda 2017 rádjáj, ja ienebut adnet viehkediddje teknologijjav, sierraláhkáj diehtojuohkem- ja guládallamteknologijjav.
Kapasitiehttatsieggim
17.9) Lasedi rijkajgasskasasj dårjav tjadádittjat dåbmaris ja ulmmelasj
kapasitiehttatsieggimav åvddånahttemrijkajn, ja navti doarjjot nasjåvnålasj plánajt gåktu tjadádit divna guoddelisvuoda ulmijt, duola dagu nuortta-oarjje ja oarjje-oarjjeaktisasjbargo baktu ja moattebelak aktisasjbargo baktu.
Oasástallam
17.10) Åvdedit åbbålasj, njuolgadusáj tjuovvo, rabás, iehpenuppástiddje ja dássásasj multilaterála oasástallamav mij la Værálda oasesorganisasjåvnå (WTO) vuolen, duola dagu Doha-tjåhkanimen sjiehtadallamijt ållidit.
17.11) Lasedit åvddånahttemrijkaj ekspårtåv viehka ålov, ájggomusájn gærddodit unnemusát åvddånam rijkaj oasev værálda ekspårtås Åvddål 2020.
17.12) Visses ájggemierij sissŋelin ásadit unnemusát åvddånam rijkajda stuoves ja divudahtes oasesloabev, masi ælla kvåvtå mierreduvvam, Værálda
oasesorganisasjåvnå (WTO) mærrádusáj milta, duola dagu dan baktu jut li tjielgga ja álkkes vuorodimnjuolgadusá gálvoimpårtå hárráj unnemusát åvddånam rijkajn, vaj da álkkebut bessi márnánijda.
Systiemalasj ássje
Politihkalasj ja ásaduslasj semalasjvuohta
17.13) Nannit værálda makroekonomijja stádesvuodav, duola dagu politihkalasj
aktidime ja semalasjvuoda baktu.
17.14) Jåksåt ienep åbbålasj ja semalasj politihkkaj guoddelis åvddånime hárráj.
17.15) Vieledit aktugasj rijkaj politihkalasj máhttelisvuodajt ja jådedimev mij guosská gåktu ásadi ja tjadádi ietjasa politihkav hæjosvuoda hieredime ja guoddelis åvddånime gáktuj.
Moadda berustimij guojmmevuohta
17.16) Nannit globála guojmmevuodav guoddelis åvddånime hárráj, ja dav doarjjot moatte bælálattjaj guojmmevuodaj ma máhtti mobilisierit ja juogadit máhtov, tjehpudagáv, teknologijjav ja rudálasj ressursajt váj divna rijka, ájnnasit
åvddånahttemrijka, jåksi guoddelisvuodaulmijt.
17.17) Doarjjot ja åvdedit buoragit doajmme guojmmevuodajt almulasj dásen,
almulasj ja priváhta bielij gaskan ja sivijla sebrudagán maj vuodon li guojmmevuodaj ja ressurssastratesjijjaj vásádusá.
Dáhtá, váksjum ja vásstálasjvuohta
17.18) Åvddål 2020 lasedit dårjav åvddånahttemrijkaj kapasitiehttatsieggimij, aj
unnemusát åvddånam rijkaj ja smáv åvddånahttemsuolojstáhtaj
kapasitiehttatsieggimij, váj viek ålov buoret luohtedahtte ja ájggeguovddelis diedoj åttjudimev, majna l buorre kvalitiehtta ja ma li iereduvvam sisboado, sjierve, álldara, tjerda, tjerdalasjvuoda, migrasjåvnnåstáhtusa, doajmmamfámoj, geografijjalasj saje ja ietjá dåbddomerkaj milta ma nasjåvnålasj aktijvuohtaj guosski.
17.19) Åvddål 2030 vijddásappot åvddånahttet dálásj dåjmajt åvdedittjat metåvdåjt gåktu mihttit guoddelis åvddånime båhtusijt ma båhti bruttonasjonálabuktagij duodden, ja doarjjot åvddånahttemrijkaj kapasitiehttatsieggimav statistihkkasuorgen.